Projektist
ER101 GreenMind: Keskkonnateadlikkuse suurendamine Eesti Vene piirialal (Raising Environmental Awareness in Estonian-Russian Border Area) projekti rahastab Eesti-Vene piiriülese koostöö programm 2014-2020.
Kestvus: august 2019 – jaanuar 2022.
Partnerid:
– MTÜ Peipsi Järve Projekt – juhtpartner (RUS)
– Pihkva andekate laste ja noorte arengukeskus (RUS)
– Peipsi Koostöö Keskus (EST)
– Tartu Keskkonnahariduse Keskus (EST)
Projekti eesmärgiks on: rohelise maailmavaate levik avalikkuse seas, mis aitab kaasa piiriüleses Peipsi järve regioonis keskkonnasõbraliku, energiatõhusa ja atraktiivse elukeskkonna loomisele. Projekti raames töötatakse välja praktilisi metoodilisi keskkonnateadlikkuse suurendamise materjale, koolitatakse olemasolevaid ja tulevasi keskkonnahariduse praktikuid, ning aidatakse kaasa laiema sotsiaalse konteksti kujunemisele, mis tagab projekti jätkusuutlikkuse.
Kodulehe peamine eesmärk on koondada teave Peipsi piirkonna ainulaadse looduse kohta, sisaldades infot Peipsi piirkonna bioloogilise mitmekesisuse, keskkonnaseisundi, keskkonnakaitseorganisatsioonide, keskkonnaalaste väljakutsete, looduskaitsealade ja keskkonnaalgatuste kohta Eestis ja Venemaal.
Peipsi-Pihkva järv
Peipsi-Pihkva järv on üks suurimaid mageveehoidlaid Euroopas ja mandri suurim piiriülene järv. Muude suurte Euroopa veekogude hulgas on see veepinna (3 555 km2) ja veemassi (25,1 km3) poolest viiendal kohal. Pihkva-Peipsi järvest suuremad veekogud on ainult Venemaal asuvad Laadoga (18 390 km2) ja Onega (9840 km2) järved, Rootsis asuv Venerni järv (5 545 km2) ja Soomes asuv Saimaa järvistu (4 400 km2).
Järvnõgu jaguneb kolmeks osaks: põhjaosa – Peipsi (Tšudskoje) järv, pindalaga 2 680 km2; lõunaosa – Pihkva (Pskovskoje) järv, pindalaga 716 km2 ja neid ühendav Lämmijärv (Tjoploje) – see on väinataoline ja selle pindala on 170 km2. Pihkva-Peipsi järv kogupikkus on 152 km, selle maksimaalne laius on 47 km.
Peipsi-Pihkva järve nimetatakse vene keeles Tšudskoje järveks. Nimi pärineb sõnast tšuud (tšuudid on järvekaldal asunud soome-ugri rahvaste nimi vanaslaavi keeles). Järve veeala jagavad Eesti (44%) ja Venemaa (56%). Geograafiliselt kuulub Venemaa veehoidla osa enamasti Pihkva oblastisse ja osaliselt ka Leningradi oblastisse.
Peipsi järv on järve osadest sügavaim, kus 80% on sügavam kui 6 m. Piirisaare saarest läänes ja idas asuvad kaks väinaga, mida nimetatakse vastavalt eesti ja vene väravateks.
Lammijärv on veehoidla madalaim osa keskmise sügavusega 2,5 m. Aga vaatamata sellele asub Pihkva-Peipsi järve sügavaim punkt (15,3 m) siiski siin, umbes poolteist kilomeetrit Mehikoorma saarest (Pnevo küla vastas).