Peipsimaa metsad

Eesti metsad kuuluvad segametsade vööndisse. Peamised puuliigid Eesti metsades on kuusk ja mänd, arukask, harilik haab, sookask (https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_metsad).

Eesti metsad on suhteliselt liigirikkad, kuna suur osa metsamaast on olnud loodusliku tekkega. Samas on sajandi algusest alates lageraie intensiivistumise tõttu loodusmetsade osakaal kogu metsamaast langenud 1,5–2 protsendini ning samal ajal on asemele rajatud monokultuurseid puuistandusi.

Kokku on Eestis metsamaad 51,4 % maismaa pindalast ehk 2,3 miljonit hektarit (https://www.keskkonnaagentuur.ee/et/uudised/eesti-metsad-2017)
Ligi pool Eesti metsamaast kuulub riigile.millest omakorda valdav enamus kuulub Riigimetsa Majandamise Keskusele (RMK). Eraomandis on 48% Eesti metsamaast.

Keskkonnaministeerium on algatanud Metsanduse arengukava koostamine, mille eesmärk on saavutada ühiskondlik kokkulepe metsade jätkusuutliku majandamise suunamiseks, arvestades nii sotsiaalseid, majanduslikke, keskkonnakaitselisi kui ka kultuurilisi aspekte (https://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/metsandus/metsanduse-arengukava-aastateks-2021-2030).

Peipsimaa eri piirkondades on levinud eri metsa tüübid: kui näiteks Põlvamaal on levinudmad okaspuud siis Jõgevamaal lehtpuumetsad.

Peipsimaal on ka väga erilisi puistuid.Alutaguse rahvuspargis asuv Mäetaguse tammik on Euroopa üks põhjapoolsemaid tammikuid, kus kasvavad kuni 300 aastat vanad laia võraga ja elustikurikkad puud ( https://kaitsealad.ee/et/kaitsealad/alutaguse-rahvuspark/kaitsealast-20/loodus-20/maetaguse-tammik). Mäetaguse tammik on kaitse all 1965. aastast ja kuulub loodusalana üle-euroopalisse kaitsealade võrgustikku Natura 2000.