Peipsi kalavarud

Peipsi kalastik on endiselt liigirikas – 37 liiki – kuid võrreldes poole sajandi taguse ajaga on kalavarude seisund halvenenud. Peipsi järve saagikus on vähenenud viimase 170 aastaga enam kui neli korda. Kala pole küll järvest kadunud, kuid liigilises koosseisus ja eri kalaliikide suhtelises arvukuses on toimunud ulatuslikud muutused (https://novaator.err.ee/1122798/peipsi-jarv-on-muutunud-170-aastaga-kordades-kalavaesemaks).

Külmaveelembeste liikide (siig, rääbis ja luts) arvukus on viimasel kümnendil vähenenud ebasoodsate ilmaolude (jääkatte puudumine või lühiajalisus, suvel vee liigne soojenemine jms) tõttu. Töönduslikult olulisi püügikalu on jäänud järgi 6–7 liiki. Väärtuslikemate püügikalade (koha, ahven) varu ja saagid on küll heal tasemel.

2009. aastal püüdsid Eesti kutselised kalurid Peipsist ja Lämmijärvest välja 2345 tonni kala. Peamiseks püügikalaks olid ahven, koha ja latikas. Järve kalapüügirežiim (kvoodid, püügivahendite piirarvud ja -ajad, tehnilised nõuded) lepitakse kokku Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni valitsuste vahelise Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavarude säilitamise ja kasutamise alase koostöö kokkuleppe alusel moodustatud valitsustevahelise kalapüügikomisjoni istungitel. Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavarude tasakaalu mõjutab ka tugevasti eutrofeerumine (eeskätt tuleneb Velikaja jõest tulevate biogeenide ja olmemürkide sattumist järve). http://entsyklopeedia.ee/artikkel/eesti_kalandus